Mis vahe on harjadeta ja harjatud alalisvoolu käigukastiga mootoritel?

Nagu me kõik teame, kasutatakse alalisvoolumootoreid laialdaselt. Olenevalt erinevatest rakendustest ja nõuetest jaotatakse need harjatud, harjadeta ja muudeks tüüpideks. Nende hulgas on kõige levinumad harjadeta ja harjatud alalisvoolu käigukastiga mootorid. Niisiis, millised on nende kahe tüüpi mootorite erinevused? Võrdleme neid peamiselt kolmes aspektis:

I. Kohaldamisala

Harjadeta alalisvooluülekandega mootoreid kasutatakse sageli kõrgete juhtimisnõuete ja suure kiirusega seadmetes, näiteks lennukimudelite mootorites ja täppisinstrumentides. Suhteliselt on nõuded mootori kiirusele üsna karmid. Jõuseadmetes kasutatakse harjatud mootoreid, näiteks tehase elektrimootoreid ja kodumajapidamiste õhupuhastiid. Lisaks võivad seeria-kerimismootorid saavutada ka väga suuri kiirusi, kuid kuna süsinikharjad kuluvad, on nende eluiga sageli lühem kui harjadeta käigukastiga mootoritel.

II. Eluiga

Harjadeta alalisvoolu reduktormootori eluiga on üldjuhul kümneid tuhandeid tunde, kuid see sõltub ka laagritest; paremad laagrid tagavad pikema eluea. Harjatud mootori pidev tööiga on vaid mõnisada kuni veidi üle tuhande tunni. Pärast teatud eluea saavutamist tuleb söeharjad välja vahetada; vastasel juhul põhjustab see kergesti laagrite kulumist ja mootori kahjustusi!

III. Kasutusefektid

Alalisvoolu harjadeta käigukastiga mootorid kasutavad üldiselt digitaalset sagedusmuunduri juhtimist, pakkudes tugevat juhitavust. Kiiruseid, mis ulatuvad mõnest pöördest minutis (RPM) kuni kümnete tuhandete pöörete arvuni, on suhteliselt lihtne saavutada. Seevastu harjatud käigukastiga mootoritel on pärast käivitamist üldiselt suhteliselt konstantne töökiirus ja kiiruse reguleerimine pole nii lihtne. Kuigi seeria{3}}haavamootorid võivad jõuda ka 20 000 p/min-ni, on nende eluiga lühem.

Nii harjaga kui ka harjadeta alalisvoolu reduktormootoritel on oma eelised, seega tuleks õige valik teha konkreetse rakenduse ja nõuete põhjal.